Sunday, March 31, 2019

Analiza Potensia ikan iha area tasi Ibun

0 comments

KAPITULU I
LIAN DAHULUK
1.1.            Antecedente
Administrativalmente Aldeia Biacou Lokalisa iha Suco Aidabaletan, Posto Adimnistrativa, Atabae, Munisipio Bobonaro, ho nia luan aproximadamente mais ou menus 7.13Km2, total populasaun á cerca 1.570,( Sensus Uma Kain Timor Leste). Hare’e husi Mapa Timor Leste aldeia Biacou sitio besik tebes iha Area Costeria, iha sensus uma kain Timor Leste liu husi dadus ne’ebe fo sai iha suco Aidabalete katak populasaun iha aldeia Biacou moris ho vida Pescador atinji 90%,  kompara ho funsionario Publico no Funsionario Privadi (Swasta) atinji deit 10%. ( Dadus Suco Aidabaleten).
Kronologicamente hatudu katak komunidade Aldeia Biacou Maioria moris ho vida Pescador ne’e duni area kosteria sai fatin ida ba pescador sira bele halao atividade pesca ilegelmente iha ne’eba hodi bele sustentnta sira nia vida moris, tamba husi parte seluk mos resultado ikan bele responde ona ba ejijensia husi aspeto kultura, Sosio, Economia, atu garante sustentavilidade, alein de parte seluk mos resultado ikan sai varometro ida nivel educasaun.
Hare’e husi setor Educasaun maioria komunidade Aldeia Biacou laiha konhesimeto ne’ebe mak klean atu bele kuidado no konserva diak rekursus ikan ne’ebe mak hela besik iha area kosteira, maibe sira so iha hanoin deit mak bele destroy ka estraga hodi bele atende sira nia moris loron kalan, causa mai husi ejijensia economia ne’ebe mak ijiji no sira nia oan ne’ebe mak asesu ba educasaun.
Se no causu sira labele halo atividade hanesan pesca, hodi kaer ikan ba fa’a atu hetan rendiemto, ida ne’e sai hanesan desentendimento bo’ot ba sira, hodi bele responde sira nia vida moris no selu sira nia oan nia escola, tan deit sira laiha atividade seluk ne’ebe mak bele garante nia resultado diak hodi bele sustenta sira nia famila uma laran, tamba maioria komunidade nia moris dependensia liu ba iha tasi.
Emprinsipio hare’e husi sira nia moris ne’ebe mak dependensia liu ba tasi, konserteja sira konsidera area kosteria sai hansan base de economia ( Lahan Basah), tamba ne’e ikan ne’ebe mak hela besik iha ne’eba sempre hetan presaun makas tebes husi attitude humana ne’ebe mak laiha konsensia hodi kuidado no proteje atu nune’e bele fo oportunidade ba ikan hodi hasae nia popolasaun iha parte area costeira.
Komunidade sira ne ' ebé tasi-ibun sira interpreta kilómetru hanesan ema neʼebé hela iha rejiaun tasi-ibun mak komprensaun iha kontestu dezenvolvimentu komunitáriu (dezenvolvimentu komunitáriu), 8 komunidade tasi-ibun nomenclature9 ne'e koresponde ho grupu ema sira ne ' ebé domiciled iha área tasi-ibun sé-nia moris sei nafatin poor9 (n.e. peskadór, agrikultór ikan, portu traballadór, nsst. ) kompara ho tasi-ibun komunidade sira seluk (ezemplu negosiante, emprezáriu ospitalidade, nsst). di'ak liu. Sosio-ekonómiku polítika (edukasaun, saúde, ekonomia, infra-estrutura, instituisaun) iha dezenvolvimentu communities9 tasi-ibun seluk tenke hetan revizaun (revisited) no reengineered (enjeñaria fila fali) konsidera hadi'a ninia moris hanesan neineik, liu-liu ba peskadór, barak mak categorized husi hanesan ba ema kiak liu fali grupu (ema kiak nian ba ema kiak liu), argumenta katak funsionamentu ba /factor / factor kauza kiak iha tasi-ibun komunidade bele kauza husi buat tolu:
1.      kustu as atu hetan pagamentu no reseita sira menus; iha neʼebá mak hanesan ekonomia ida ne ' ebé as-kustu, naun-efisiente no exploitative (eg: elationship métodu-kliente
2.       Reseita ki'ik sira ne ' ebé kauza hosi volume esplorasaun rekursu mak inversely proporsionál ba folin nuneʼe esplorasaun aumenta la iha impaktu ida kona-ba aumenta rendementu.
3.      "Estrutura tasi-ibun ekonómiku sira-ne ' ebé dezenvolve tanba aspetu merkadu, polítika, infra-estrutura sosiál ekonómiku sosiál ne ' ebé limitadu tebes no oportunidade ekonómika sira atu kumpre sira-nia moris ida-ne ' ebé desente difisil atu dezenvolve.
Tamba iha area kosteira ne’e maioria komunidade halao hotu atividade tamba area refere besik liu iha rai maran lokalida 50m-150m tama ba tasi klaran (introdusaun Siensia Marinha,paj.154.), ne’e nudar habitante diak ba ikan hodi halo movimentasaun ba mai hodi bele buka hahan no mos bele sai fatin ba sira hodi hasae cresimento ikan tamba dok husi predator hanesan ikan bo’ot.
Area kosteira nudar area ida ne’ebe mak hola parte iha tasi ninin, sai hanesan area pratica ba pescador hodi halao aktividade besik iha ne’eba, ida ne’e significa katak kondisaun ikan rasik hetan ameasa makas tamba pratika ne’e hanoin ida ne’e mak la konsideraradu. Tamba area kosteira nudar sentro diak ba pescador sira hodi halao atividade pesca tamba konsidera area ida ne’ebe besik tebes ba sira atu kaer ikan.
Area kosteira nudar area ne’ebe mak hetan kausa makas tebes husi atividade economia, ne’ebe mak laiha konsensia ne’ebe mak diak hodi bele fo konservasaun hodi bele garante rekursus naturais hanesan ai parapa, hodi bele fo biban ba rekursus ikan hodi habot nia komunidade iha area refere. Engeralmente Ai-para nudar sentro diak ida ne’ebe mak bele halibur ikan atu bele buka hahan iha ne’eba no bele halao nia atividade hanesan proteje nia husi risco no aumenta populasaun ikan.
 impaktu nebé afeta diretamente ka indiretamente no impaktu negativu no mos positivu husi alterasoens klimátikas ba aktividade peska nian.  Impaktu negativu mak, redusaun tempu ba aktividade peska nian, tamba iha tempu udan, dala barak udan mos bó’ot no nabanaban. Komunidade fo sujestaun katak iha nesesidade atu halo diversifikasaun ba fontes subsisténsia no rendimentu nian. Maibé wainhira, tempu bailoron mak naruk, peskador sira bele iha oportunidade barak mos atu halo sira nia aktividade peska nian durante tinan ne nia laran. 
Opsoens adaptasaun nian nebé hato’o hussi membrus komunidade maka atu aumenta rendimentu aktividade peska nian liu husi oinsá hadian diak liu tan asesu ba indústria peska iha Be ‘e bo’ot nian. Ezemplu inklui no melhora ka hadian teknolojia, halao treinamentu kona ba teknika teknika foun no utiliza rampongs.  Komunidade preokupa katak ho alterasaun klimátika sei bele fo pressaun ba recifes fatin ida nebe halo maka’as aktividade peska nian. Sira diskuti ona mos kona ba oinsa ka modo sá deit atu bele maneja kona ba fontes recifes ne’e. Iha sujestaun mos kona ba atu halo proibisaun ka bandu kona hahalok  kai’il ikan hodi usa veneno, no mos kai’il species ikan nebé esgotado ona, limita mos usa engrenajem ho aumenta tamaño rede peska nian.
   Atu diversifika hodi hasae kuantidade ikan iha raea kosteria presija  desenvolve hodi protese Fatin, Konstrui fatin ka Rehabilitasaun, Hatur Plano kona ba desenvolvimento Sustentavel, Mantein Kondisaun ikan, Kontinua Konserva no presija lei organic ( Tara Bandu) atu nune’e bele bele hapara atituide humana ne’ebe mak sempre fo desentedimento ba cresimento ikan ho dadaln sustentabilidade.
1.2.            Formulasaun Problema
Ho introdusaun iha leten maka Peskisador formula problema mak hanesan tuir mai ne’e:
1.      Espesie ikan saida deit mak ejiste Iha Area costeira Aldeia Biacou
2.      Oinsa ho kondisaun ikan iha Area costeira Aldeia Biacou
1.3.            Objectivo Peskisa
1.      Atu buka hatene kona ba espesie ikan saida deit mak ejiste iha area kosteira Aldeia Biacou.
2.      Atu buka hatene kona ba kondisaun ikan iha Area costeira Biacou

1.4.            Benefisio Peskisa
1.4.1.Geral
1.      Resultado peskisan espera katak bele fo imformasaun ba komunidade kona ba potensia rekurso naturais ne’ebe mak existe iha area costeira Aldeia Biacou
2.      Nudar materia primas ida ba insituisaun relevante hodi halo komparasaun bainhira atu implementa plano kona ba protesaun  ikan iha Aldeia Biacou
1.4.2.   Specifico
1.    Nudar meios atu levanta fila dadus foun kona ba potensia rekursus naturias li-liu ba ikan.
2.      Nudar meios atu buka hatene kondisaun ikan iha area costeira Biacou.
1.5.            Limitasaun Peskisa
Hare’e ba introdusaun iha leten maka iha peskisador hakarak limita mak hanesan tuir mai ne’e:
1.      Iha peskisa ne’e sei implementa iha area Costeira Aldeia Biacou
2.      Sei hare’e liu kona ba potensia ikan iha area costeira Aldeia Biacou
3.      Sei hare’e liu kona ba kondisaun ikan iha Area Costeira Aldeia Biacou






1.6.            Originalista Peskisa
No
Peskisador
Topiko
Metodo
Resultado
1
Sumastanto 2006
Ekolha Tipo-tipo Ikan
No atakasaun husi lixo (foer)
PRA
Ikan ne’ebe mak ho altura ikan no diameter
2
Harles 2001
Analiza no utilizasaun rekursus naturais ne’ebe iha tasi ibun no tasi laran
Statestik ne’ebe utilize analiza regresi.
Rekursus naturais utiliza ona husi komunidade iha tasi ibun
Atinji ona 35,5%
3
Tuir Ridwan 2010
Analiza potensi ikan atu dezenvolve areakostera.
Desretive kuantitave no populasaun area tasi ibun
Ika potensnia atinge skor 26% gremen ho potensia konkista ona skor 37%



KAPITULU II
FUNDAMENTO TEORIA
2.1       Difinisaun Area Costerira
                 Area tasi-ibun área sorumutu ida entre rai no tasi, ho fronteira ida ba rai ne ' ebé kobre fatin ba rai, rua dry no submerged iha bee ne ' ebé sei iha influénsia nivel tasi nian, hanesan tasi-an, tides, seepage tasi bee (hatene katak interupsaun) karakteriza 32 husi ba típiku ai-horis, fronteira + rejiaun tasi-ibun ba tasi kobre parte unuk ka fronteira duké área espozisaun kontinentál (continental shelf), iha karakterístika sira kona-ba bee hirak ne'e mak sei hetan influénsia hosi proseze naturais ne ' ebé mosu kona-ba rai hanesan movimentu sedimentasaun maka'as no bee, no prosesu sira ne'ebé kauza hosi atividade sira ne ' ebé ema iha rai hanesan desflorestamentu no poluisaun (aranengen 2002).
2.2.       Difinisaun komunidade area Costeira
Komunidade sira ne'ebé tasi-ibun sira interpreta kilómetru hanesan ema neʼebé hela iha rejiaun tasi-ibun mak komprensaun iha kontestu dezenvolvimentu komunitáriu (dezenvolvimentu komunitáriu), 8 komunidade tasi-ibun nomenclature9 ne'e koresponde ho grupu ema sira ne'ebé domina iha área tasi-ibun sé-nia moris sei nafatin poor9 (n.e. peskadór, agrikultór ikan, portu traballadór, nsst. ) kompara ho tasi-ibun komunidade sira seluk (ezemplu negosiante, emprezáriu ospitalidade, nsst). di'ak liu. Sosio-ekonómiku polítika (edukasaun, saúde, ekonomia, infra-estrutura, instituisaun) iha dezenvolvimentu communities tasi-ibun seluk tenke hetan revizaun (revisited) no reengineered (enjeñaria fila fali) konsidera hadi'a ninia moris hanesan nei-neik, liu-liu ba peskadór, barak mak categorizea husi hanesan ba ema kiak liu fali grupu (ema kiak nian ba ema kiak liu) (Kusumastanto,2002)
2.2.1.      Karakteristika komunidade  area Tasi ibun
Coastal komunidade sira iha karakterístika plural (ida acculturation kona-ba kultura urbanu no rurál husi rejiaun oin-oin). -karakterístika da komunidade tasi-ibun sira, hanesan:
(1)      Kultura nakloke
(2)       Fonte moris nian ne ' ebé depende ba rekursu natural sira
(3)        Ekonómiku atividade ne'e fó influénsia hosi tempu no tempu
(4)            iha merkadu sira-nia knaar importante iha dezenvolvimentu atividade komunidade
            Komunidade tasi-ibun sira, ne ' ebé maioria predatory, sira depende ba kondisaun ambiente tasi nian sira ne ' ebé mak vulneravel ba estraga, hanesan estraga ba resife korál (coral reef), mangroves no seagrass kama ( seagrass,) poluisaun no dezastre tasi. Komunidade sira ne ' ebé tasi-ibun sira dala barak refere ba komunidade kiak, wainhira haree husi nível ekonomia.



2.2.2.            Factor iha komunidade Area Costeira
Sumastanto (2006), argumenta katak funsionamentu ba /factor / factor kauza kiak iha tasi-ibun komunidade bele kauza husi buat tolu:
1.      Kustu aas atu hetan pagamentu no reseita sira menus; iha neʼebá mak hanesan ekonomia ida ne ' ebé aas-kustu, naun-efisiente no exploitative (eg: elationship métodu-kliente
2.      Reseita ki'ik sira ne ' ebé kauza hosi volume esplorasaun rekursu mak inversely proporsionál ba folin nuneʼe esplorasaun aumenta la iha impaktu ida kona-ba aumenta rendementu.
3.      "Estrutura tasi-ibun ekonómiku sira-ne ' ebé dezenvolve tanba aspetu merkadu, polítika, infra-estrutura sosiál ekonómiku sosiál ne ' ebé limitadu tebes no oportunidade ekonómika sira atu kumpri sira-nia moris ida-ne ' ebé sente difisil atu dezenvolve.
Kona-ba deskrisaun banhira hatudu katak implikasaun ba 'factor fatór' iha leten iha tasi-ibun komunidade la hetan rendimentu adekuadu no polítika sira ne ' ebé sosio-ekonómiku la fornese solusaun loloos, nune'e ikus mai afeta pobreza. Razaun prinsipál ba pobreza bele fahe ba haat neʼe, liuliu:
1.      Kiak tanba aspetu tékniku biolójika tasi-ibun no tasi resources.
2.       Moris-Kiak tanba falta infra-estrutura nian
3.      ". Moris-kiak tanba kualidade rekursu umanu.
4.       Kiak tanba estrutura ekonómika ne ' ebé la apoia negósiu ne ' ebé fornese.
Harles (2001), sujere katak sustentabilidade sistema ida-ne ' ebé tasi-ibun hetan apoiu hosi dimensaun oin-oin, liu-liu:
1.      Ekolójiku banati (sustentabilidade presiza atu dada iis) ne ' ebé inklui sustentabilidade rekursu, sustentabilidade espésie no ekosistema sustainability.
2.       Komunidade socio Ekonómikas (sustainablity sosio-ekonómiku), ne ' ebé signifika sustentabilidade sosio-ekonómiku moris-di'ak  kona-ba autór, ne ' ebé nia baze mak sustentabilidade ninia lukru no distribuisaun ba autór hotu-hotu, nune'e mós ba sustentabilidade rekursu tasi-ibun sira, rua iha nivel lokal no globál ekonómiku
3.       Imajen públiku (komunidade sustentabilidade) ne'ebé mak orientada ne ba sustentabilidade husi sosiedade hanesan sistema ida ne'e ho ida-neʼe inklui valór kulturál, regra sira ne ' ebé lokal, koñesimentu no koezaun.
4.      Imension institusionál (sustainablity institusionál), hanesan kontinuasaun ba kapasidade finanseiru, administrasaun no organizasaun sira, ne ' ebé mantein sanulu Polítika Sosio-ekonómiku ba dezenvolvimentu no ba komunidade sira ne ' ebé tasi-ibun tenke bazeia ba kondisaun sosiál, kultura no kultura komunidade tasi-ibun sira-ne ' ebé buras no dezenvolve iha area rurais. Polítika ne ' ebé mak sira foti tenke atu integra nuneʼe sira la prekonseitu setoriál, rejiaun no interese no bele implementa iha kontestu ba kiak sira. Polítika ne'e tenke orienta iha antesipasaun estragu, kapasidade carrying no imbalance kona-ba rekursu tasi-ibun, ne'ebe sei ikus mai rezulta ba hamenus nivel moris di'ak ba komunidade sira ne ' ebé tasi-ibun. Igualdade ida-ne ' ebé mak feira (feira) fó atensaun ba fraku, sensibiliza no  sosiedade ne ' ebé presiza atu fó prioridade liu-liu kumprimentu báziku presiza liu husi servisu sira ne ' ebé produtivu.
Polítika hanesan insentivu, valór akresentadu, instituisaun ekonómiku ne'ebé fó korajen ba komunidade ne'ebé bazeia ba suku independénsia tenke pilár importante ba kresimentu prosperidade ne ' ebé sustentável. Komprensaun no kompromisu ba parte hotu-hotu ba polítika jestaun área tasi-ibun no rekursu área tasi-ibun sira ne ' ebé sustentavel sira kona-ba kondisaun ba dezenvolvimentu komunidade tasi-ibun ida ne'ebé di'ak liu no bele hetan hosi sira ne ' ebé sustenta prinsipal ba kreximentu dezenvolvi mentu nasional
    


2.6.                                                                Konseptu Fundametal
                                                                         










Text Box: Analza potensia rekursus ikan iha area kosteira




 




Espesies
















 Variedade X
Identifika ikan nebe  moris iha tasi  no hodi buka hatene kona ba ejistensia ikan hirak nebe mak esiste iha area  tasi laran



 



Variedade Y
Analiza  kondisaun ikan iha area kostera Biacou ,atu buka hatene  kona ba kondisaun ikan
Iha area refere
 



Resolusaun
Area kostera Beacko oras ne’e dadaun la iha dadus husi tasi no nia kondisaun rasik, peskiza dor ho Objetivo peskiza hodi buka hatene kona ba ejistensia ikan, ikan saida deit mak exite atraves ho nia kondisaun rasik .atraves mos iha peskiza ne;e mos atu buka hatene kona ba kodisaun  ikan nebe iha area tasi
 
1.      ikan saida deit mak existe iha area kosteria aldeia Biacou
2.      Oinsa ho kondisaun ikan iha area kosteria aldeia Biacou
 
- Ridwan (2010)Ekologi laut
-Arikonto (1998) studi kasus tentang potensi dan kondisi laut
Chandra ginting (2005)

 
1.Promove no Proteze ikan no tuirmeios dalan sustentavel Ecologia laut
2.Konserva rekursus ikan no hasae volume komuniidede
3.Hadia kondisaun komunidde ba iha area tasi ibun
 













KAPITULU III
METODOLOGIA PESKISA
3.1.                                    Fatin no Tempo
3.1.1.      Fatin
Iha peskisa ne sei realisa  iha Munisipio Bobonaro, Posto Administrativa Atabae, Suco Aidabaleten, Aldeia Biacou.
3.1.1.1.            Mapa Area Peskisa


3.1.2.                              Tempo
Iha peskisa ida ne’e sei halao tuir nia durasaun tempo ne’ebe mak presija hahu husi fulan......mai to iha iha fulan........iha tinan 20
3.2.       Material no Equipamentos
3.2.1.      Material
        Material ne’ebe atu uza iha terenu mak hanesan eskema Quadra ho indetifika espesie ikan saida deit mak exite iha ne’eba inklui mos bele hare direitamente ikan ne’ee mak Peskador sira kaer.
3.2.2.      Equipamentos
            Equipamentos ne’ebe uza hodi halao peskisa iha tereno mak hanesan GPS (Global Possitining System), Camera,Lapizeira,Caderno,
Tally Sheet, Kalkulator , atu hodi buka hatene kona ba totalidade ikan area refere.
3.3.       Difinisaun Konseptual
          Nudar hanoin ida ne’ebe mak hakarak ilustra difinisa ikan inklui mos nia kondisaun ikan iha parte ne’e:
3.3.1.      Difinisaun Ikan
Animal ida ne’ebe hela iha Be’e laran no Be’e malirin
Ikan Abisal ne’ebe moris deit iha tasi klean
3.4.         Tipo Peskiza
            Tipo peskiza ne’e ho karakteristika descritivu ( Nazir,1988)  tamba peskiza ne’e sei halo descrisaun ba hodi levamento dadus kona ba potensia rekursus ikan  iha area Kosteira aldeia Biacou

3.4.1. Peskiza Deskritivu
          Peskiza deskritiva hanesan métodu kona ba peskiza ne’ebé tenta atu esplika kona-ba objetu peskiza tuir objetivu atu deskreve faktu sistemátiku, no karakterístika kona-ba objetu iha investigasaun lolos.
3.4.1.1.           Tipo Peskiza deskritiva
1.         Peskiza Deskritiva liu husi observasaun, dala ruma iha kolesaun dadus la hetan dadus ne ' ebé adekuadu.
2.         Peskiza Deskritiva ezije problema sira ne ' ebé tenke identifika no klaru iha área peskizador hodi rekolha dadus ne ' ebé nesesáriu.

                     Sukmadinata (2006:72) Peskiza deskritiva hanesan peskiza ida ho objetivu atu deskreve fenomena ne ' ebé eziste. Fenomena ne'e forma hanesan atividade ne’ebe ho karakterístika, mudansa, relasaun, ne’ebe diferensa entre fenomena ema no fenomena Peskiza deskritif. Tuir Etna Mukhtar (2000) barak liu la aprova atu koko hypothesis particular ida, maibé atu esplika sintoma saida mak, variável ka peskiza. Maski nune'e la signifika katak estudu deskritiva hotu-hotu la uza variavel. Peskiza deskritiva ne'e la iha intensaun atu hetan no koko maibé oinsá atu hetan sentidu ba buat neʼebé hanesan alternativa hodi rezolve problema peskiza, liu hosi prosedimentu sira ne ' ebé sientífika.Peskiza deskritiva la'os de'it limitasaun ba problema ne'e hodi halibur no buka dadus, maibé inklui mós analiza no interpretasaun kona-ba signifikadu hosi dadus. Tanba ne'e, peskiza deskritiva bele mai husi estudu komparativu, rádiu estudu komparasaun ho fenomena ka fenomena seluk iha forma estudu ida ne 'ebé mak klasifikasaun, define padraun, ho relasaun ba elementu ida, ho elementu seluk iha nia pozisaun.
3.5.         Populasaun, Amostra no Tekniku Determina Amostra

3.5.1.  Populasaun
              Tuir Ridwan (2010), hateten katak popoulasaun objecto ka sujeito hirak mak iha area ida nia laran, maibe ho kriteira importante hirak ne’ebe mak ligado problema peskisa. Populasaun iha peskisa ne’e mak ikan ne’ebe esiste iha area kosterira aldeia Biacou
3.5.2.  Amostra
Tuir Ridwan (2010), hatete katak amostra nudar representative husi populasaun ne’ebe ho karakter ka area ruma ne’ebe mak presija atu hare’e. Amostra iha peskisa ne’e mak atu foti representante husi total populasaun ikan.
3.6.                                         Tekniku  Deteremina Amostra
Tekniku sampling kuadra mak tekniku survey ba ikan ne’ebe normalmente utlisa iha tipo komunidade ikan.Exemplo ika ne’ebe rekolha hetan huis komunidade mak utilsa mak iha tekniku sampling ne’e bele muda sai petak ida ou barak no ida bele fornese imforamsaun ne’ebe diak liu wainhira komunidade ikan nia ita analisa ho diak. Iha mos petak balu utlisa sampling random Acak (La hare’e ba parte ne’ebe bele prense kriteira) ka uniforme ne’ebe mak relevante ho tekniku sampling. Exemplo kona ba forma petak bele halo depende ba forma husi no sampling ne’ebe mak efisiensia no nia distribuisaun. Exemplo vegetasaun ne’ebe mak minimu, exemplo petak forma bele kuadradu, no ida ne’e fasil tebes tamba wainhira ita forma nia petak usa tali no dada ba iha ponto sentra ne’ebe mak marka tiha ona no depois ita halo observsaun ba iha vegetasaun komunidade aihoris ne’ebe mak existe iha petak nia laran. (Rohan no Sumberartha, 2001). Tuir Putri Syanitriana 2003 hatete katak atu deternima amostra ne’ebe mak relevante ho peskisa tamba amostra hirak ne’ebe mak husi total poulasaun karik ki’ik liu husi 100 bele foti hotu, maibe objecto ka sujeito barak lu bele foti representante husi 1-5% ka 6-10%. 
3.7.                                         Metodo no Prosedur Foti Dadus
3.7.1.      Metodo
3.7.1.1.               Survey
                        Peskisa ne’e sei realisa iha fulan...... maibe emprinsipio ba dalan rekolha data ka dadus ne’ebe mak relevante ho peskisa ne’e liuliu mak data primer no sekunder, hodi sai hanesan base de dadus hodi bele kontinua ba analisa data.
3.7.1.2.   PRA ( Partisipatorio Rural Apraisal
                                    Tuir Thomas Saputro (2015), hateten katak PRA hanesan prosesu ida ne’ebe uza atu dezenvolve no haforsa kbit komunidade nian hodi involve iha prosesu dezenvolvimentu ne’ebe kontiudu no dinamiku nune’e komunidade bele resolve problemas ne’ebe sira hasoru ka infrenta no bele foti desizaun ho livre.
3.7.1.2.1.      Objetivu aplika métodu PRA
1.      Introdusaun ba problema/nesesidade no potensiál, ho hanoin ida atu halibur informasaun kona-ba ezisténsia ambiente no sosiedade enjerál.
2.      Formulasaun problema no define prioridade atu bele hetan formulasaun bazeia-ba problema lokál no potensiál.
3.      Identifika solusaun alternativa ba problema ka ideia atu diskuti kona-ba solusaun ne'ebé bele liu husi komunidade sira-nia dezenvolvimentu ne'ebé kontribui ita nia hanoin.
4.      Selesaun ba solusaun alternativa apropriadu liu tuir kapasidade komunidade no rekursu sira disponivel kona-ba tulun-an rasik.
5.      Planeamentu ideia aplikasaun hodi rezolve problema ne'e ho maneira ida- ne'ebé konkretu katak implementasaun bele sai fasil atu monitoriza.

3.7.2.      Prosedur foti Dadus
3.7.2.1.    Observasaun
Nudar metodo ida ne’ebe mak ativo no atensaun hodi observa direitamentoiha tereno kona ba objeto no sujeito saida mak iha.
3.7.2.2.    Entrevista
Katak metodo ne’ebe mak fasil atu hetan dadus ruma husi komudidade sira kona ba potensia Ikan iha area Kosteira Biacou  Intervista katak teknika ida atu rekoila ou akumula dadus ho ida ne’e peskizadór hasoru malu diretamente ho respondente sira hodi hato’o perguntas liu husi queisoner ne’e kona-ba problema, ho ida ne’e mak dadus ne’eb ita foti ho relativa tomak tuir lolos buat ne’ebe mak hakerek nain hakarak.









REFERENSIA
Andi Offset. Zulbainarni N. 2012. Pemodelan Bioekonomi dalam Pengelolaan Perikanan Tangkap. IPB Press. Bogor.
 Atmajaya,S.B. dan Nugroho, D. 2005. Aplikasi Model Beverton dan Holt bagi Ikan Layang (Decapterus spp) di Laut Natuna dan sekitarnya. [jurnal] Penelitian Perikanan. [BPS] Badan Pusat Statistik, 2003. Pendapatan Regional Kota Ambon Tahun 2002. Ambon (ID): Badan Pusat Statistik Kota Ambon. Brandt, A. von. 1984. Fish Catching Methods of The World. 3rd Edition. Warwickshire:
Avon Litho Ltd., Stratford-upon-Avon. Charles A. 2001. Sustainable Fishery Systems. Canada: Blackwell Science Ltd. [DKP] Dinas Perikanan dan Kelautan Kota Ambon, 2003. Profil Sumber Daya Perikanan dan Kelautan Kota Ambon. Ambon (ID): Dinas Perikanan dan Kelautan Kota Ambon.
Eriyatno. 1999. Ilmu Sistem: Meningkatkan Mutu dan Efektifitas Manajemen. Bogor (ID): IPB Press. Fauzi, A, 2004. Ekonomi Sumberdaya Alam dan Lingkungan (Teori dan Aplikasi). Jakarta (ID): Gramedia.
______.2005. Kebijakan Perikanan dan Kalautan. Bogor (ID): Grafika Mardiyuana.
______.2010. Ekonomi Perikanan: Teori, Kebijakan dan Pengelolaan. Jakarta (ID): Gramedia. Fauzi,
A dan Anna, S. 2005. Pemodelan Sumberdaya Perikanan dan Kelautan. Jakarta (ID): Gramedia. Kuncoro, M., 2001. Metode Kuantitatif (Teori dan Aplikasi Untuk Bisnis dan Ekonomi). Yogyakarta (ID): AMP YKPN.
K. A., 2007. Pembangunan Daerah Kepulauan dan Visi Maluku 2030. Pemerintah Provinsi Maluku dan Indonesia Media Otda (IMO), Jakarta.
Marimin. 2005. Teknik dan Aplikasi Sistem Pakar Dalam Teknologi Manajerial. Bogor ID): IPB Press. Marimin.
Nurul M. 2010. Aplikasi Teknik Pengambilan Keputusan dalam Manajemen Rantai Pasok. Bogor (ID): IPB-Press. Muhammadi. et. al. 2001. Analisis Sistem Dinamis: Lingkungan Hidup, Sosial Ekonomi dan Manajemen. Jakarta (ID): UMJ Press. Nabunome, W. 2007. Model Analisis Bioekonomi dan Pengelolaan Sumberdaya Ikan Demersal di Kota Tegal [tesis]. Semarang (ID): UNDIP.
Nasir, M. 1988. Metode Penelitian. Jakarta (ID): Ghalia Indonesia. Prihartini, A. 2006. Analisis Tampilan Biologis Ikan Layang Hasil Tangkapan Purse Seine Yang Di Daratkan Di PPN Pekalongan [tesis]. Semarang (ID): UNDIP Ralahalu,
Sangadji, A., S. 2008. Perikanan/Kelautan Maluku Nasibmu Kini. [internet] [diunduh] [19 Januari 2013]. Tersedia pada: http://www.michr.net.
Saaty TL.1983. Decision Making For Leaders: The Analytical Hierarchy Process For Decision In Complex World. Pittsburgh. RWS Publication. Sevilla CG, Ochave JA, Punsalan TG, Regala BP,
Uriarte GG. 1993. Pengantar Metode Penelitian. Alimuddin Tuwu, penerjemah. Jakarta (ID): UI Press. Sobari MP, Diniah dan Isnaini. 2009. Kajian Bio-ekonomi dan Investasi Optimal Pemanfaatan Sumberdaya Ikan Ekor Kuning di Perairan Kepulauan Seribu. Jurnal Magrove dan Pesisir.
Sutriono, Hanafie SR. 2007. Filsafat Ilmu dan Metodologi Penelitian. Yogyakarta (ID): CV











































KAPITULU III
METODOLOGIA PESKISA
3.8.                                    Fatin no Tempo
3.8.1.      Fatin
Iha peskisa ne sei realisa  iha Munisipio Bobonaro, Posto Administrativa Atabae, Suco Aidabaleten, Aldeia Biacou.
3.8.1.1.            Mapa Area Peskisa


3.8.2.                              Tempo
Iha peskisa ida ne’e sei halao tuir nia durasaun tempo ne’ebe mak presija hahu husi fula......mai to iha iha fulan........iha tinan 20
3.9.       Material no Equipamentos
3.9.1.      Material
        Material ne’ebe atu uza iha terenu mak hanesan eskema Quadra ho indetifika espesie ikan saida deit mak exite iha ne’eba inklui mos bele hare direitamente ikan ne’ee mak Pesador sira kaer.
3.9.2.      Equipamentos
            Equipamentos ne’ebe uza hodi halao peskisa iha tereno mak hanesan GPS (Global Possitining System), Camera, Lapizeira, Caderno, Tally Sheet, Kalkulator , atu hodi buka hatene kona ba totalidade ikan area refere.


3.10.   Difinisaun Konseptual
          Nudar hanoin ida ne’ebe mak hakarak ilustra difinisa ikan inklui mos nia kondisaun ikan iha parte ne’e:
3.10.1.  Difinisaun Ikan

3.11.     Tipo Peskiza
            Tipo peskiza ne’e ho karakteristika descritivu ( Nazir,1988)  tamba peskiza ne’e sei halo descrisaun ba hodi levamento dadus kona ba potensia rekursus ikan  iha area Kosteira aldeia Biacou

3.11.1.               Peskiza Deskritivu
          Peskiza deskritiva hanesan métodu kona ba peskiza ne’ebé tenta atu esplika kona-ba objetu peskiza tuir objetivu atu deskreve faktu sistemátiku, no karakterístika kona-ba objetu iha investigasaun lolos.
3.11.1.1.       Tipo Peskiza deskritiva
3.         Peskiza Deskritiva liu husi observasaun, dala ruma iha kolesaun dadus la hetan dadus ne ' ebé adekuadu.
4.         Peskiza Deskritiva ezije problema sira ne ' ebé tenke identifika no klaru iha área peskizador hodi rekolha dadus ne ' ebé nesesáriu.

                     Sukmadinata (2006:72) Peskiza deskritiva hanesan peskiza ida ho objetivu atu deskreve fenomena ne ' ebé eziste. Fenomena ne'e forma hanesan atividade ne’ebe ho karakterístika, mudansa, relasaun, ne’ebe diferensa entre fenomena ema no fenomena Peskiza deskritif. Tuir Etna Mukhtar (2000) barak liu la aprova atu koko hypothesis particular ida, maibé atu esplika sintoma saida mak, variável ka peskiza. Maski nune'e la signifika katak estudu deskritiva hotu-hotu la uza variavel. Peskiza deskritiva ne'e la iha intensaun atu hetan no koko maibé oinsá atu hetan sentidu ba buat neʼebé hanesan alternativa hodi rezolve problema peskiza, liu hosi prosedimentu sira ne ' ebé sientífika.Peskiza deskritiva la'os de'it limitasaun ba problema ne'e hodi halibur no buka dadus, maibé inklui mós analiza no interpretasaun kona-ba signifikadu hosi dadus. Tanba ne'e, peskiza deskritiva bele mai husi estudu komparativu, rádiu estudu komparasaun ho fenomena ka fenomena seluk iha forma estudu ida ne 'ebé mak klasifikasaun, define padraun, ho relasaun ba elementu ida, ho elementu seluk iha nia pozisaun.
3.12.     Populasaun, Amostra no Tekniku Determina Amostra

3.12.1.       Populasaun
              Tuir Ridwan (2010), hateten katak popoulasaun objecto ka sujeito hirak mak iha area ida nia laran, maibe ho kriteira importante hirak ne’ebe mak ligado problema peskisa. Populasaun iha peskisa ne’e mak ikan ne’ebe esiste iha area kosterira aldeia Biacou
3.12.2.             Amostra
Tuir Ridwan (2010), hatete katak amostra nudar representative husi populasaun ne’ebe ho karakter ka area ruma ne’ebe mak presija atu hare’e. Amostra iha peskisa ne’e mak atu foti representante husi total populasaun ikan.
3.13.                                     Tekniku  Deteremina Amostra
Tekniku sampling kuadra mak tekniku survey ba ikan ne’ebe normalmente utlisa iha tipo komunidade ikan.Exemplo ika ne’ebe rekolha hetan huis komunidade mak utilsa mak iha tekniku sampling ne’e bele muda sai petak ida ou barak no id abele fornese imforamsaun ne’ebe diak liu wainhira komunidade ikan nia ita analisa ho diak. Iha mos petak balu utlisa sampling random Acak (La hare’e ba parte ne’ebe bele prense kriteira) ka uniforme ne’ebe mak relevante ho tekniku sampling. Exemplo kona ba forma petak bele halo depende ba forma husi no sampling ne’ebe mak efisiensia no nia distribuisaun. Exemplo vegetasaun ne’ebe mak minimu, exemplo petak forma bele kuadradu, no ida ne’e fasil tebes tamba wainhira ita forma nia petak usa tali no dada ba iha ponto sentra ne’ebe mak marka tiha ona no depois ita halo observsaun ba iha vegetasaun komunidade aihoris ne’ebe mak existe iha petak nia laran. (Rohan no Sumberartha, 2001). Tuir Putri Syanitriana 2003 hatete katak atu deternima amostra ne’ebe mak relevante ho peskisa tamba amostra hirak ne’ebe mak husi total poulasaun karik ki’ik liu husi 100 bele foti hotu, maibe objecto ka sejeito barak lu bele foti representante husi 1-5% ka 6-10%. 
3.14.                                     Metodo no Prosedur Foti Dadus
3.14.1.  Metodo
3.14.1.1.           Survey
                        Peskisa ne’e sei realisa iha fulan...... maibe emprinsipio ba dalan rekolha data ka dadus ne’ebe mak relevante ho peskisa ne’e liuliu mak dat primer no sekunder, hodi sai hanesan base de dadus hodi bele kontinua ba analisa data.
3.14.1.2.           PRA ( Partisipatorio Rural Apraisal
                                    Tuir Thomas Saputro (2015), hateten katak PRA hanesan prosesu ida ne’ebe uza atu dezenvolve no haforsa kbit komunidade nian hodi involve iha prosesu dezenvolvimentu ne’ebe kontiudu no dinamiku nune’e komunidade bele resolve problemas ne’ebe sira hasoru ka infrenta no bele foti desizaun ho livre.
3.14.1.2.1.  Objetivu aplika métodu PRA
6.      Introdusaun ba problema/nesesidade no potensiál, ho hanoin ida atu halibur informasaun kona-ba ezisténsia ambiente no sosiedade enjerál.
7.      Formulasaun problema no define prioridade atu bele hetan formulasaun bazeia-ba problema lokál no potensiál.
8.      Identifika solusaun alternativa ba problema ka ideia atu diskuti kona-ba solusaun ne'ebé bele liu husi komunidade sira-nia dezenvolvimentu ne'ebé kontribui ita nia hanoin.
9.      Selesaun ba solusaun alternativa apropriadu liu tuir kapasidade komunidade no rekursu sira disponivel kona-ba tulun-an rasik.
10.  Planeamentu ideia aplikasaun hodi rezolve problema ne'e ho maneira ida- ne'ebé konkretu katak implementasaun bele sai fasil atu monitoriza.

3.14.2.  Prosedur foti Dadus
3.14.2.1.Observasaun
Nudar metodo ida ne’ebe mak ativo no atensaun hodi observa direitamentoiha tereno kona ba objeto no sujeito saida mak iha.
3.14.2.2.Entrevista
Katak metodo ne’ebe mak fasil atu hetan dadus ruma husi komudidade sira kona ba potensia flora no fauna iha area Lagoa Be’e Malae. Intervista katak teknika ida atu rekoila ou akumula dadus ho ida ne’e peskizadór hasoru malu diretamente ho respondente sira hodi hato’o perguntas liu husi queisoner ne’e kona-ba problema, ho ida ne’e mak dadus ne’eb ita foti ho relativa tomak tuir lolos buat ne’ebe mak hakerek nain hakarak.





















REFERENSIA
Andi Offset. Zulbainarni N. 2012. Pemodelan Bioekonomi dalam Pengelolaan Perikanan Tangkap. IPB Press. Bogor.
 Atmajaya,S.B. dan Nugroho, D. 2005. Aplikasi Model Beverton dan Holt bagi Ikan Layang (Decapterus spp) di Laut Natuna dan sekitarnya. [jurnal] Penelitian Perikanan. [BPS] Badan Pusat Statistik, 2003. Pendapatan Regional Kota Ambon Tahun 2002. Ambon (ID): Badan Pusat Statistik Kota Ambon. Brandt, A. von. 1984. Fish Catching Methods of The World. 3rd Edition. Warwickshire:
Avon Litho Ltd., Stratford-upon-Avon. Charles A. 2001. Sustainable Fishery Systems. Canada: Blackwell Science Ltd. [DKP] Dinas Perikanan dan Kelautan Kota Ambon, 2003. Profil Sumber Daya Perikanan dan Kelautan Kota Ambon. Ambon (ID): Dinas Perikanan dan Kelautan Kota Ambon.
Eriyatno. 1999. Ilmu Sistem: Meningkatkan Mutu dan Efektifitas Manajemen. Bogor (ID): IPB Press. Fauzi, A, 2004. Ekonomi Sumberdaya Alam dan Lingkungan (Teori dan Aplikasi). Jakarta (ID): Gramedia.
______.2005. Kebijakan Perikanan dan Kalautan. Bogor (ID): Grafika Mardiyuana.
______.2010. Ekonomi Perikanan: Teori, Kebijakan dan Pengelolaan. Jakarta (ID): Gramedia. Fauzi,
A dan Anna, S. 2005. Pemodelan Sumberdaya Perikanan dan Kelautan. Jakarta (ID): Gramedia. Kuncoro, M., 2001. Metode Kuantitatif (Teori dan Aplikasi Untuk Bisnis dan Ekonomi). Yogyakarta (ID): AMP YKPN.
K. A., 2007. Pembangunan Daerah Kepulauan dan Visi Maluku 2030. Pemerintah Provinsi Maluku dan Indonesia Media Otda (IMO), Jakarta.
Marimin. 2005. Teknik dan Aplikasi Sistem Pakar Dalam Teknologi Manajerial. Bogor ID): IPB Press. Marimin.
Nurul M. 2010. Aplikasi Teknik Pengambilan Keputusan dalam Manajemen Rantai Pasok. Bogor (ID): IPB-Press. Muhammadi. et. al. 2001. Analisis Sistem Dinamis: Lingkungan Hidup, Sosial Ekonomi dan Manajemen. Jakarta (ID): UMJ Press. Nabunome, W. 2007. Model Analisis Bioekonomi dan Pengelolaan Sumberdaya Ikan Demersal di Kota Tegal [tesis]. Semarang (ID): UNDIP.
Nasir, M. 1988. Metode Penelitian. Jakarta (ID): Ghalia Indonesia. Prihartini, A. 2006. Analisis Tampilan Biologis Ikan Layang Hasil Tangkapan Purse Seine Yang Di Daratkan Di PPN Pekalongan [tesis]. Semarang (ID): UNDIP Ralahalu,
Sangadji, A., S. 2008. Perikanan/Kelautan Maluku Nasibmu Kini. [internet] [diunduh] [19 Januari 2013]. Tersedia pada: http://www.michr.net.
Saaty TL.1983. Decision Making For Leaders: The Analytical Hierarchy Process For Decision In Complex World. Pittsburgh. RWS Publication. Sevilla CG, Ochave JA, Punsalan TG, Regala BP,
Uriarte GG. 1993. Pengantar Metode Penelitian. Alimuddin Tuwu, penerjemah. Jakarta (ID): UI Press. Sobari MP, Diniah dan Isnaini. 2009. Kajian Bio-ekonomi dan Investasi Optimal Pemanfaatan Sumberdaya Ikan Ekor Kuning di Perairan Kepulauan Seribu. Jurnal Magrove dan Pesisir.
Sutriono, Hanafie SR. 2007. Filsafat Ilmu dan Metodologi Penelitian. Yogyakarta (ID): CV


0 comments:

Post a Comment