KAPITULU I
LIAN DAHULUK
1.1.
Antecedente
Administrativalmente Aldeia Biacou Lokalisa iha Suco
Aidabaletan, Posto Adimnistrativa, Atabae, Munisipio Bobonaro, ho nia luan
aproximadamente mais ou menus 7.13Km2, total populasaun á cerca
1.570,( Sensus Uma Kain Timor Leste).
Hare’e husi Mapa Timor Leste aldeia Biacou sitio besik tebes iha Area Costeria,
iha sensus uma kain Timor Leste liu husi dadus ne’ebe fo sai iha suco
Aidabalete katak populasaun iha aldeia Biacou moris ho vida Pescador atinji
90%, kompara ho funsionario Publico no
Funsionario Privadi (Swasta) atinji deit 10%. ( Dadus Suco Aidabaleten).
Kronologicamente hatudu katak komunidade Aldeia
Biacou Maioria moris ho vida Pescador ne’e duni area kosteria sai fatin ida ba
pescador sira bele halao atividade pesca ilegelmente iha ne’eba hodi bele
sustentnta sira nia vida moris, tamba husi parte seluk mos resultado ikan bele
responde ona ba ejijensia husi aspeto kultura, Sosio, Economia, atu garante
sustentavilidade, alein de parte seluk mos resultado ikan sai varometro ida
nivel educasaun.
Hare’e husi setor Educasaun maioria komunidade
Aldeia Biacou laiha konhesimeto ne’ebe mak klean atu bele kuidado no konserva
diak rekursus ikan ne’ebe mak hela besik iha area kosteira, maibe sira so iha
hanoin deit mak bele destroy ka estraga hodi bele atende sira nia moris loron
kalan, causa mai husi ejijensia economia ne’ebe mak ijiji no sira nia oan
ne’ebe mak asesu ba educasaun.
Se no causu sira labele halo atividade hanesan
pesca, hodi kaer ikan ba fa’a atu hetan rendiemto, ida ne’e sai hanesan
desentendimento bo’ot ba sira, hodi bele responde sira nia vida moris no selu
sira nia oan nia escola, tan deit sira laiha atividade seluk ne’ebe mak bele
garante nia resultado diak hodi bele sustenta sira nia famila uma laran, tamba
maioria komunidade nia moris dependensia liu ba iha tasi.
Emprinsipio hare’e husi sira nia moris
ne’ebe mak dependensia liu ba tasi, konserteja sira konsidera area kosteria sai
hansan base de economia ( Lahan Basah),
tamba ne’e ikan ne’ebe mak hela besik iha ne’eba sempre hetan presaun makas
tebes husi attitude humana ne’ebe mak laiha konsensia hodi kuidado no proteje
atu nune’e bele fo oportunidade ba ikan hodi hasae nia popolasaun iha parte
area costeira.
Komunidade sira ne ' ebé tasi-ibun sira interpreta
kilómetru hanesan ema neʼebé hela iha
rejiaun tasi-ibun mak komprensaun iha kontestu dezenvolvimentu komunitáriu
(dezenvolvimentu komunitáriu), 8 komunidade tasi-ibun nomenclature9 ne'e
koresponde ho grupu ema sira ne ' ebé domiciled iha área tasi-ibun sé-nia moris
sei nafatin poor9 (n.e. peskadór, agrikultór ikan, portu traballadór, nsst. )
kompara ho tasi-ibun komunidade sira seluk (ezemplu negosiante, emprezáriu
ospitalidade, nsst). di'ak liu.
Sosio-ekonómiku polítika (edukasaun, saúde, ekonomia, infra-estrutura,
instituisaun) iha dezenvolvimentu communities9 tasi-ibun seluk tenke hetan
revizaun (revisited) no reengineered (enjeñaria fila fali) konsidera hadi'a
ninia moris hanesan neineik, liu-liu ba peskadór, barak mak categorized husi
hanesan ba ema kiak liu fali grupu (ema kiak nian ba ema kiak liu), argumenta
katak funsionamentu ba /factor / factor kauza kiak iha tasi-ibun komunidade bele kauza
husi buat tolu:
1. kustu
as atu hetan pagamentu no reseita sira menus; iha neʼebá mak hanesan ekonomia
ida ne ' ebé as-kustu, naun-efisiente no exploitative (eg: elationship
métodu-kliente
2. Reseita ki'ik sira ne ' ebé kauza hosi volume
esplorasaun rekursu mak inversely proporsionál ba folin nuneʼe esplorasaun
aumenta la iha impaktu ida kona-ba aumenta rendementu.
3. "Estrutura
tasi-ibun ekonómiku sira-ne ' ebé dezenvolve tanba aspetu merkadu, polítika,
infra-estrutura sosiál ekonómiku sosiál ne ' ebé limitadu tebes
no oportunidade ekonómika sira atu kumpre sira-nia moris ida-ne ' ebé desente
difisil atu dezenvolve.
Tamba iha area kosteira ne’e maioria komunidade halao hotu atividade
tamba area refere besik liu iha rai maran lokalida 50m-150m tama ba tasi klaran
(introdusaun Siensia Marinha,paj.154.),
ne’e nudar habitante diak ba ikan hodi halo movimentasaun ba mai hodi bele buka
hahan no mos bele sai fatin ba sira hodi hasae cresimento ikan tamba dok husi
predator hanesan ikan bo’ot.
Area kosteira nudar area ida ne’ebe mak
hola parte iha tasi ninin, sai hanesan area pratica ba pescador hodi halao
aktividade besik iha ne’eba, ida ne’e significa katak kondisaun ikan rasik
hetan ameasa makas tamba pratika ne’e hanoin ida ne’e mak la konsideraradu.
Tamba area kosteira nudar sentro diak ba pescador sira hodi halao atividade
pesca tamba konsidera area ida ne’ebe besik tebes ba sira atu kaer ikan.
Area kosteira nudar area ne’ebe mak hetan
kausa makas tebes husi atividade economia, ne’ebe mak laiha konsensia ne’ebe
mak diak hodi bele fo konservasaun hodi bele garante rekursus naturais hanesan
ai parapa, hodi bele fo biban ba rekursus ikan hodi habot nia komunidade iha
area refere. Engeralmente Ai-para nudar sentro diak ida ne’ebe mak bele halibur
ikan atu bele buka hahan iha ne’eba no bele halao nia atividade hanesan proteje
nia husi risco no aumenta populasaun ikan.
impaktu nebé afeta diretamente ka
indiretamente no impaktu negativu no mos positivu husi alterasoens klimátikas
ba aktividade peska nian. Impaktu
negativu mak, redusaun tempu ba aktividade peska nian, tamba iha tempu udan,
dala barak udan mos bó’ot no nabanaban. Komunidade fo sujestaun katak iha
nesesidade atu halo diversifikasaun ba fontes subsisténsia no rendimentu nian.
Maibé wainhira, tempu bailoron mak naruk, peskador sira bele iha oportunidade
barak mos atu halo sira nia aktividade peska nian durante tinan ne nia
laran.
Opsoens
adaptasaun nian nebé hato’o hussi membrus komunidade maka atu aumenta
rendimentu aktividade peska nian liu husi oinsá hadian diak liu tan asesu ba
indústria peska iha Be ‘e bo’ot nian. Ezemplu inklui no melhora ka hadian
teknolojia, halao treinamentu kona ba teknika teknika foun no utiliza
rampongs. Komunidade preokupa katak ho
alterasaun klimátika sei bele fo pressaun ba recifes fatin ida nebe halo
maka’as aktividade peska nian. Sira diskuti ona mos kona ba oinsa ka modo sá
deit atu bele maneja kona ba fontes recifes ne’e. Iha sujestaun mos kona ba atu
halo proibisaun ka bandu kona hahalok
kai’il ikan hodi usa veneno, no mos kai’il species ikan nebé esgotado
ona, limita mos usa engrenajem ho aumenta tamaño rede peska nian.
Atu diversifika hodi hasae
kuantidade ikan iha raea kosteria presija desenvolve hodi protese Fatin, Konstrui fatin ka Rehabilitasaun,
Hatur Plano kona ba desenvolvimento Sustentavel, Mantein Kondisaun ikan, Kontinua Konserva no presija lei
organic ( Tara Bandu) atu nune’e bele bele hapara atituide humana ne’ebe mak
sempre fo desentedimento ba cresimento ikan ho dadaln sustentabilidade.
1.2.
Formulasaun Problema
Ho introdusaun iha leten maka Peskisador formula problema mak hanesan
tuir mai ne’e:
1.
Espesie ikan saida deit mak ejiste Iha Area costeira Aldeia Biacou
2.
Oinsa ho kondisaun ikan iha Area costeira Aldeia Biacou
1.3.
Objectivo Peskisa
1.
Atu buka hatene kona ba espesie ikan saida deit mak ejiste iha area
kosteira Aldeia Biacou.
2.
Atu buka hatene kona ba kondisaun ikan iha Area costeira Biacou
1.4.
Benefisio Peskisa
1.4.1.Geral
1.
Resultado
peskisan espera katak bele fo imformasaun ba komunidade kona ba potensia
rekurso naturais ne’ebe mak existe iha area costeira Aldeia Biacou
2.
Nudar materia
primas ida ba insituisaun relevante hodi halo komparasaun bainhira atu
implementa plano kona ba protesaun ikan
iha Aldeia Biacou
1.4.2.
Specifico
1.
Nudar meios atu levanta fila dadus foun kona ba
potensia rekursus naturias li-liu ba ikan.
2.
Nudar meios atu buka hatene kondisaun ikan iha area
costeira Biacou.
1.5.
Limitasaun Peskisa
Hare’e ba introdusaun iha leten maka iha peskisador
hakarak limita mak hanesan tuir mai ne’e:
1. Iha peskisa ne’e sei implementa iha area Costeira
Aldeia Biacou
2. Sei hare’e liu kona ba potensia ikan iha area
costeira Aldeia Biacou
3.
Sei
hare’e liu kona ba kondisaun ikan iha Area Costeira Aldeia Biacou
1.6.
Originalista Peskisa
No
|
Peskisador
|
Topiko
|
Metodo
|
Resultado
|
1
|
Sumastanto 2006
|
Ekolha Tipo-tipo Ikan
No atakasaun husi lixo (foer)
|
PRA
|
Ikan ne’ebe mak ho altura ikan no diameter
|
2
|
Harles 2001
|
Analiza no utilizasaun rekursus naturais ne’ebe iha
tasi ibun no tasi laran
|
Statestik
ne’ebe utilize analiza regresi.
|
Rekursus naturais utiliza ona husi komunidade iha tasi
ibun
Atinji ona 35,5%
|
3
|
Tuir
Ridwan 2010
|
Analiza potensi ikan atu dezenvolve areakostera.
|
Desretive kuantitave no populasaun area tasi ibun
|
Ika potensnia atinge skor 26% gremen ho potensia
konkista ona skor 37%
|
KAPITULU II
FUNDAMENTO TEORIA
2.1 Difinisaun Area Costerira
Area
tasi-ibun área sorumutu ida entre rai no tasi, ho fronteira ida ba rai ne ' ebé
kobre fatin ba rai, rua dry no submerged iha bee ne ' ebé sei iha influénsia
nivel tasi nian, hanesan tasi-an, tides, seepage tasi bee (hatene katak
interupsaun) karakteriza 32 husi ba
típiku ai-horis, fronteira + rejiaun tasi-ibun ba tasi kobre parte unuk ka
fronteira duké área espozisaun kontinentál (continental shelf), iha
karakterístika sira kona-ba bee hirak ne'e mak sei hetan influénsia hosi proseze naturais ne ' ebé mosu kona-ba rai hanesan
movimentu sedimentasaun maka'as no bee, no prosesu sira ne'ebé kauza hosi
atividade sira ne ' ebé ema iha rai hanesan desflorestamentu no poluisaun
(aranengen 2002).
2.2.
Difinisaun
komunidade area Costeira
Komunidade sira ne'ebé tasi-ibun sira interpreta
kilómetru hanesan ema neʼebé hela iha rejiaun tasi-ibun mak komprensaun iha
kontestu dezenvolvimentu komunitáriu (dezenvolvimentu komunitáriu), 8
komunidade tasi-ibun nomenclature9 ne'e koresponde ho grupu ema sira ne'ebé
domina iha
área tasi-ibun sé-nia moris sei nafatin poor9 (n.e. peskadór, agrikultór ikan,
portu traballadór, nsst. ) kompara ho tasi-ibun komunidade sira seluk (ezemplu
negosiante, emprezáriu ospitalidade, nsst). di'ak liu. Sosio-ekonómiku polítika
(edukasaun, saúde, ekonomia, infra-estrutura, instituisaun) iha dezenvolvimentu
communities tasi-ibun seluk tenke hetan revizaun (revisited) no reengineered
(enjeñaria fila fali) konsidera hadi'a ninia moris hanesan nei-neik, liu-liu ba peskadór, barak mak categorizea husi hanesan ba ema kiak liu fali grupu (ema kiak
nian ba ema kiak liu) (Kusumastanto,2002)
2.2.1. Karakteristika komunidade area Tasi ibun
Coastal komunidade sira iha karakterístika plural
(ida acculturation kona-ba kultura urbanu no rurál husi rejiaun oin-oin).
-karakterístika da komunidade tasi-ibun sira, hanesan:
(1) Kultura
nakloke
(2) Fonte moris nian ne ' ebé depende ba rekursu
natural sira
(3) Ekonómiku atividade ne'e fó influénsia hosi
tempu no tempu
(4)
iha merkadu sira-nia knaar importante iha
dezenvolvimentu atividade komunidade
Komunidade tasi-ibun sira, ne ' ebé
maioria predatory, sira depende ba kondisaun ambiente tasi nian sira ne ' ebé
mak vulneravel ba estraga, hanesan estraga ba resife korál (coral reef),
mangroves no seagrass kama ( seagrass,) poluisaun no dezastre tasi. Komunidade
sira ne ' ebé tasi-ibun sira dala barak refere ba komunidade kiak, wainhira
haree husi nível ekonomia.
2.2.2.
Factor iha komunidade Area Costeira
Sumastanto
(2006), argumenta katak funsionamentu ba /factor / factor kauza kiak iha tasi-ibun
komunidade bele kauza husi buat tolu:
1. Kustu
aas atu hetan pagamentu no reseita sira menus; iha neʼebá mak hanesan ekonomia
ida ne ' ebé aas-kustu, naun-efisiente no exploitative (eg: elationship
métodu-kliente
2.
Reseita ki'ik sira ne ' ebé kauza hosi volume
esplorasaun rekursu mak inversely proporsionál ba folin nuneʼe esplorasaun
aumenta la iha impaktu ida kona-ba aumenta rendementu.
3.
"Estrutura tasi-ibun ekonómiku sira-ne ' ebé
dezenvolve tanba aspetu merkadu, polítika, infra-estrutura sosiál ekonómiku
sosiál ne ' ebé limitadu tebes no oportunidade ekonómika sira atu kumpri sira-nia moris ida-ne ' ebé sente difisil atu dezenvolve.
Kona-ba deskrisaun banhira hatudu katak
implikasaun ba 'factor fatór' iha leten iha
tasi-ibun komunidade la hetan rendimentu adekuadu no polítika sira ne ' ebé
sosio-ekonómiku la fornese solusaun loloos, nune'e ikus mai afeta pobreza.
Razaun prinsipál ba pobreza bele fahe ba haat neʼe, liuliu:
1.
Kiak tanba aspetu tékniku biolójika tasi-ibun no
tasi resources.
2.
Moris-Kiak
tanba falta infra-estrutura nian
3.
". Moris-kiak tanba kualidade rekursu umanu.
4.
Kiak tanba
estrutura ekonómika ne ' ebé la apoia negósiu ne ' ebé fornese.
Harles (2001), sujere katak sustentabilidade
sistema ida-ne ' ebé tasi-ibun hetan apoiu hosi dimensaun oin-oin, liu-liu:
1.
Ekolójiku banati (sustentabilidade presiza atu dada
iis) ne ' ebé inklui sustentabilidade rekursu, sustentabilidade espésie no
ekosistema sustainability.
2.
Komunidade socio Ekonómikas (sustainablity
sosio-ekonómiku), ne ' ebé signifika sustentabilidade sosio-ekonómiku
moris-di'ak kona-ba autór, ne ' ebé nia baze mak
sustentabilidade ninia lukru no distribuisaun
ba autór hotu-hotu, nune'e mós ba
sustentabilidade rekursu tasi-ibun sira, rua iha nivel lokal no globál
ekonómiku
3.
Imajen
públiku (komunidade sustentabilidade) ne'ebé mak orientada ne ba
sustentabilidade husi sosiedade hanesan sistema ida ne'e ho ida-neʼe inklui
valór kulturál, regra sira ne ' ebé lokal, koñesimentu no koezaun.
4.
Imension institusionál (sustainablity
institusionál), hanesan kontinuasaun ba kapasidade finanseiru, administrasaun
no organizasaun sira, ne ' ebé mantein sanulu Polítika Sosio-ekonómiku ba
dezenvolvimentu no ba komunidade sira ne ' ebé tasi-ibun tenke bazeia ba
kondisaun sosiál, kultura no kultura komunidade tasi-ibun sira-ne ' ebé buras
no dezenvolve iha area rurais. Polítika ne ' ebé mak sira foti tenke atu
integra nuneʼe sira la prekonseitu setoriál, rejiaun no interese no bele
implementa iha kontestu ba kiak sira. Polítika ne'e tenke orienta iha
antesipasaun estragu, kapasidade carrying no imbalance kona-ba rekursu
tasi-ibun, ne'ebe sei ikus mai rezulta ba hamenus nivel
moris di'ak ba komunidade sira ne ' ebé tasi-ibun. Igualdade ida-ne ' ebé mak
feira (feira) fó atensaun ba fraku, sensibiliza no sosiedade ne ' ebé presiza atu fó prioridade
liu-liu kumprimentu báziku presiza liu husi servisu sira ne ' ebé produtivu.
Polítika hanesan insentivu, valór akresentadu, instituisaun ekonómiku
ne'ebé fó korajen ba komunidade ne'ebé bazeia ba suku independénsia tenke pilár
importante ba kresimentu prosperidade ne ' ebé sustentável. Komprensaun no
kompromisu ba parte hotu-hotu ba polítika jestaun área tasi-ibun no rekursu área tasi-ibun sira ne ' ebé
sustentavel sira kona-ba kondisaun ba dezenvolvimentu komunidade tasi-ibun ida
ne'ebé di'ak liu no bele hetan hosi sira ne ' ebé sustenta prinsipal ba
kreximentu dezenvolvi mentu nasional
2.6.
Konseptu Fundametal
![]() |
|||||||
![]() |
![]() |
![]() |
Espesies
![]() |
||||||||
![]() |
||||||||
|
||||||||
|
||||||||
|
|
|
|
KAPITULU III
METODOLOGIA PESKISA
3.1.
Fatin no Tempo
3.1.1. Fatin
Iha peskisa ne sei realisa iha Munisipio Bobonaro, Posto Administrativa
Atabae, Suco Aidabaleten,
Aldeia Biacou.
3.1.1.1.
Mapa Area Peskisa
3.1.2.
Tempo
Iha peskisa ida
ne’e sei halao tuir nia durasaun tempo ne’ebe mak presija hahu husi fulan......mai to iha
iha fulan........iha tinan 20
3.2.
Material no
Equipamentos
3.2.1.
Material
Material ne’ebe
atu uza iha terenu mak hanesan eskema
Quadra ho indetifika espesie ikan saida deit mak exite iha ne’eba inklui mos
bele hare direitamente ikan ne’ee mak Peskador sira kaer.
3.2.2. Equipamentos
Equipamentos ne’ebe uza hodi halao peskisa iha tereno mak hanesan GPS (Global
Possitining System), Camera,Lapizeira,Caderno,
Tally Sheet, Kalkulator ,
atu hodi buka hatene kona ba totalidade
ikan area refere.
3.3.
Difinisaun
Konseptual
Nudar hanoin ida ne’ebe mak hakarak
ilustra difinisa ikan inklui mos nia kondisaun ikan iha parte ne’e:
3.3.1.
Difinisaun
Ikan
Animal
ida ne’ebe hela iha Be’e laran no Be’e malirin
Ikan
Abisal ne’ebe moris deit iha tasi klean
3.4.
Tipo Peskiza
Tipo peskiza ne’e ho karakteristika
descritivu ( Nazir,1988) tamba peskiza
ne’e sei halo descrisaun ba hodi levamento dadus kona ba potensia rekursus
ikan iha area Kosteira aldeia Biacou
3.4.1. Peskiza Deskritivu
Peskiza deskritiva
hanesan métodu kona ba peskiza ne’ebé tenta atu esplika kona-ba objetu peskiza
tuir objetivu atu deskreve faktu sistemátiku, no karakterístika kona-ba objetu
iha investigasaun lolos.
3.4.1.1.
Tipo Peskiza deskritiva
1.
Peskiza Deskritiva liu husi observasaun, dala ruma iha kolesaun
dadus la hetan dadus ne ' ebé adekuadu.
2.
Peskiza Deskritiva ezije problema sira ne ' ebé tenke identifika no
klaru iha área peskizador hodi rekolha dadus ne ' ebé nesesáriu.
Sukmadinata
(2006:72) Peskiza deskritiva hanesan peskiza ida ho objetivu atu deskreve
fenomena ne ' ebé eziste. Fenomena ne'e forma hanesan atividade ne’ebe ho
karakterístika, mudansa, relasaun, ne’ebe diferensa entre fenomena ema no
fenomena Peskiza deskritif. Tuir Etna Mukhtar (2000) barak liu la aprova
atu koko hypothesis particular ida, maibé atu esplika sintoma saida mak,
variável ka peskiza. Maski nune'e la signifika katak estudu deskritiva
hotu-hotu la uza variavel. Peskiza deskritiva ne'e la iha intensaun atu hetan
no koko maibé oinsá atu hetan sentidu ba buat neʼebé hanesan alternativa hodi
rezolve problema peskiza, liu hosi prosedimentu sira ne ' ebé
sientífika.Peskiza deskritiva la'os de'it limitasaun ba problema ne'e hodi
halibur no buka dadus, maibé inklui mós analiza no interpretasaun kona-ba
signifikadu hosi dadus. Tanba ne'e, peskiza deskritiva bele mai husi estudu
komparativu, rádiu estudu komparasaun ho fenomena ka fenomena seluk iha forma
estudu ida ne 'ebé mak klasifikasaun, define padraun, ho relasaun ba elementu
ida, ho elementu seluk iha nia pozisaun.
3.5.
Populasaun, Amostra no Tekniku
Determina Amostra
3.5.1.
Populasaun
Tuir Ridwan (2010), hateten katak popoulasaun
objecto ka sujeito hirak mak iha area ida nia laran, maibe ho kriteira
importante hirak ne’ebe mak ligado problema peskisa. Populasaun iha peskisa
ne’e mak ikan ne’ebe esiste iha area kosterira aldeia Biacou
3.5.2. Amostra
Tuir Ridwan (2010), hatete katak amostra nudar representative
husi populasaun ne’ebe ho karakter ka area ruma ne’ebe mak presija atu hare’e.
Amostra iha peskisa ne’e mak atu foti representante husi total populasaun ikan.
3.6.
Tekniku
Deteremina Amostra
Tekniku
sampling kuadra mak tekniku survey ba ikan ne’ebe normalmente utlisa iha tipo
komunidade ikan.Exemplo ika ne’ebe rekolha hetan huis komunidade mak utilsa mak
iha tekniku sampling ne’e bele muda sai petak ida ou barak no ida bele fornese imforamsaun ne’ebe diak liu wainhira komunidade ikan nia ita analisa ho diak.
Iha mos petak balu utlisa sampling random Acak (La hare’e ba parte ne’ebe bele
prense kriteira) ka uniforme ne’ebe mak relevante ho tekniku sampling. Exemplo
kona ba forma petak bele halo depende ba forma husi no sampling ne’ebe mak
efisiensia no nia distribuisaun. Exemplo vegetasaun ne’ebe mak minimu, exemplo
petak forma bele kuadradu, no ida ne’e fasil tebes tamba wainhira ita forma nia
petak usa tali no dada ba iha ponto sentra ne’ebe mak marka tiha ona no depois
ita halo observsaun ba iha vegetasaun komunidade aihoris ne’ebe mak existe iha
petak nia laran. (Rohan no Sumberartha, 2001). Tuir Putri Syanitriana 2003
hatete katak atu deternima amostra ne’ebe mak relevante ho peskisa tamba
amostra hirak ne’ebe mak husi total poulasaun karik ki’ik liu husi 100 bele
foti hotu, maibe objecto ka sujeito barak lu
bele foti representante husi 1-5% ka 6-10%.
3.7.
Metodo no Prosedur Foti Dadus
3.7.1.
Metodo
3.7.1.1.
Survey
Peskisa ne’e
sei realisa iha fulan...... maibe emprinsipio ba dalan rekolha data ka dadus
ne’ebe mak relevante ho peskisa ne’e liuliu mak data primer no sekunder, hodi sai
hanesan base de dadus hodi bele kontinua ba analisa data.
3.7.1.2.
PRA (
Partisipatorio Rural Apraisal
Tuir Thomas Saputro (2015), hateten katak PRA hanesan prosesu ida
ne’ebe uza atu dezenvolve no haforsa kbit komunidade nian hodi involve iha
prosesu dezenvolvimentu ne’ebe kontiudu no dinamiku nune’e komunidade bele
resolve problemas ne’ebe sira hasoru ka infrenta no bele foti desizaun ho
livre.
3.7.1.2.1.
Objetivu aplika métodu PRA
1.
Introdusaun ba
problema/nesesidade no potensiál, ho hanoin ida atu halibur informasaun kona-ba
ezisténsia ambiente no sosiedade enjerál.
2.
Formulasaun problema no define
prioridade atu bele hetan formulasaun bazeia-ba problema lokál no potensiál.
3.
Identifika solusaun
alternativa ba problema ka ideia atu diskuti kona-ba solusaun ne'ebé bele liu
husi komunidade sira-nia dezenvolvimentu ne'ebé kontribui ita nia hanoin.
4.
Selesaun ba solusaun alternativa
apropriadu liu tuir kapasidade komunidade no rekursu sira disponivel kona-ba
tulun-an rasik.
5.
Planeamentu ideia aplikasaun
hodi rezolve problema ne'e ho maneira ida- ne'ebé konkretu katak implementasaun
bele sai fasil atu monitoriza.
3.7.2. Prosedur foti Dadus
3.7.2.1. Observasaun
Nudar metodo ida ne’ebe mak ativo no atensaun hodi
observa direitamentoiha tereno kona ba objeto no sujeito saida mak iha.
3.7.2.2. Entrevista
Katak metodo ne’ebe mak fasil atu hetan dadus ruma
husi komudidade sira kona ba potensia Ikan iha area Kosteira Biacou Intervista katak teknika ida atu rekoila ou akumula
dadus ho ida ne’e peskizadór hasoru malu diretamente ho respondente sira hodi
hato’o perguntas liu husi queisoner ne’ebé kona-ba problema, ho ida ne’e
mak dadus ne’eb ita foti ho relativa tomak tuir lolos buat ne’ebe mak hakerek
nain hakarak.
REFERENSIA
Andi Offset. Zulbainarni N.
2012. Pemodelan Bioekonomi dalam Pengelolaan Perikanan Tangkap. IPB Press.
Bogor.
Atmajaya,S.B. dan Nugroho, D. 2005. Aplikasi
Model Beverton dan Holt bagi Ikan Layang (Decapterus spp) di Laut Natuna dan
sekitarnya. [jurnal] Penelitian Perikanan. [BPS] Badan Pusat Statistik, 2003.
Pendapatan Regional Kota Ambon Tahun 2002. Ambon (ID): Badan Pusat Statistik
Kota Ambon. Brandt, A. von. 1984. Fish Catching Methods of The World. 3rd
Edition. Warwickshire:
Avon Litho Ltd.,
Stratford-upon-Avon. Charles A. 2001. Sustainable Fishery Systems. Canada:
Blackwell Science Ltd. [DKP] Dinas Perikanan dan Kelautan Kota Ambon, 2003.
Profil Sumber Daya Perikanan dan Kelautan Kota Ambon. Ambon (ID): Dinas
Perikanan dan Kelautan Kota Ambon.
Eriyatno. 1999. Ilmu Sistem:
Meningkatkan Mutu dan Efektifitas Manajemen. Bogor (ID): IPB Press. Fauzi, A,
2004. Ekonomi Sumberdaya Alam dan Lingkungan (Teori dan Aplikasi). Jakarta
(ID): Gramedia.
______.2005. Kebijakan
Perikanan dan Kalautan. Bogor (ID): Grafika Mardiyuana.
______.2010. Ekonomi
Perikanan: Teori, Kebijakan dan Pengelolaan. Jakarta (ID): Gramedia. Fauzi,
A dan Anna, S. 2005. Pemodelan
Sumberdaya Perikanan dan Kelautan. Jakarta (ID): Gramedia. Kuncoro, M., 2001.
Metode Kuantitatif (Teori dan Aplikasi Untuk Bisnis dan Ekonomi). Yogyakarta
(ID): AMP YKPN.
K. A., 2007. Pembangunan
Daerah Kepulauan dan Visi Maluku 2030. Pemerintah Provinsi Maluku dan Indonesia
Media Otda (IMO), Jakarta.
Marimin. 2005. Teknik dan
Aplikasi Sistem Pakar Dalam Teknologi Manajerial. Bogor ID): IPB Press.
Marimin.
Nurul M. 2010. Aplikasi Teknik
Pengambilan Keputusan dalam Manajemen Rantai Pasok. Bogor (ID): IPB-Press.
Muhammadi. et. al. 2001. Analisis Sistem Dinamis: Lingkungan Hidup, Sosial
Ekonomi dan Manajemen. Jakarta (ID): UMJ Press. Nabunome, W. 2007. Model
Analisis Bioekonomi dan Pengelolaan Sumberdaya Ikan Demersal di Kota Tegal
[tesis]. Semarang (ID): UNDIP.
Nasir, M. 1988. Metode
Penelitian. Jakarta (ID): Ghalia Indonesia. Prihartini, A. 2006. Analisis
Tampilan Biologis Ikan Layang Hasil Tangkapan Purse Seine Yang Di Daratkan Di
PPN Pekalongan [tesis]. Semarang (ID): UNDIP Ralahalu,
Sangadji, A., S. 2008.
Perikanan/Kelautan Maluku Nasibmu Kini. [internet] [diunduh] [19 Januari 2013].
Tersedia pada: http://www.michr.net.
Saaty TL.1983. Decision Making
For Leaders: The Analytical Hierarchy Process For Decision In Complex World.
Pittsburgh. RWS Publication. Sevilla CG, Ochave JA, Punsalan TG, Regala BP,
Uriarte GG. 1993. Pengantar
Metode Penelitian. Alimuddin Tuwu, penerjemah. Jakarta (ID): UI Press. Sobari
MP, Diniah dan Isnaini. 2009. Kajian Bio-ekonomi dan Investasi Optimal
Pemanfaatan Sumberdaya Ikan Ekor Kuning di Perairan Kepulauan Seribu. Jurnal
Magrove dan Pesisir.
Sutriono, Hanafie SR. 2007.
Filsafat Ilmu dan Metodologi Penelitian. Yogyakarta (ID): CV
KAPITULU III
METODOLOGIA PESKISA
3.8.
Fatin no Tempo
3.8.1. Fatin
Iha peskisa ne sei realisa iha Munisipio Bobonaro, Posto Administrativa
Atabae, Suco Aidabaleten,
Aldeia Biacou.
3.8.1.1.
Mapa Area Peskisa
3.8.2.
Tempo
Iha peskisa ida
ne’e sei halao tuir nia durasaun tempo ne’ebe mak presija hahu husi
fula......mai to iha iha fulan........iha tinan 20
3.9.
Material no
Equipamentos
3.9.1.
Material
Material ne’ebe
atu uza iha terenu mak hanesan eskema
Quadra ho indetifika espesie ikan saida deit mak exite iha ne’eba inklui mos
bele hare direitamente ikan ne’ee mak Pesador sira kaer.
3.9.2. Equipamentos
Equipamentos ne’ebe uza hodi halao peskisa iha tereno mak hanesan GPS (Global
Possitining System), Camera, Lapizeira, Caderno, Tally Sheet, Kalkulator ,
atu hodi buka hatene kona ba totalidade
ikan area refere.
3.10.
Difinisaun
Konseptual
Nudar hanoin ida ne’ebe mak hakarak
ilustra difinisa ikan inklui mos nia kondisaun ikan iha parte ne’e:
3.10.1.
Difinisaun Ikan
3.11. Tipo
Peskiza
Tipo peskiza ne’e ho karakteristika
descritivu ( Nazir,1988) tamba peskiza
ne’e sei halo descrisaun ba hodi levamento dadus kona ba potensia rekursus ikan
iha area Kosteira aldeia Biacou
3.11.1.
Peskiza Deskritivu
Peskiza deskritiva hanesan
métodu kona ba peskiza ne’ebé tenta atu esplika kona-ba objetu peskiza tuir
objetivu atu deskreve faktu sistemátiku, no karakterístika kona-ba objetu iha
investigasaun lolos.
3.11.1.1. Tipo Peskiza
deskritiva
3.
Peskiza
Deskritiva liu husi observasaun, dala ruma iha kolesaun dadus la hetan dadus ne
' ebé adekuadu.
4.
Peskiza
Deskritiva ezije problema sira ne ' ebé tenke identifika no klaru iha área
peskizador hodi rekolha dadus ne ' ebé nesesáriu.
Sukmadinata
(2006:72) Peskiza deskritiva hanesan peskiza ida ho objetivu atu deskreve
fenomena ne ' ebé eziste. Fenomena ne'e forma hanesan atividade ne’ebe ho
karakterístika, mudansa, relasaun, ne’ebe diferensa entre fenomena ema no
fenomena Peskiza deskritif. Tuir Etna Mukhtar (2000) barak liu la aprova
atu koko hypothesis particular ida, maibé atu esplika sintoma saida mak,
variável ka peskiza. Maski nune'e la signifika katak estudu deskritiva
hotu-hotu la uza variavel. Peskiza deskritiva ne'e la iha intensaun atu hetan
no koko maibé oinsá atu hetan sentidu ba buat neʼebé hanesan alternativa hodi
rezolve problema peskiza, liu hosi prosedimentu sira ne ' ebé
sientífika.Peskiza deskritiva la'os de'it limitasaun ba problema ne'e hodi
halibur no buka dadus, maibé inklui mós analiza no interpretasaun kona-ba
signifikadu hosi dadus. Tanba ne'e, peskiza deskritiva bele mai husi estudu
komparativu, rádiu estudu komparasaun ho fenomena ka fenomena seluk iha forma
estudu ida ne 'ebé mak klasifikasaun, define padraun, ho relasaun ba elementu
ida, ho elementu seluk iha nia pozisaun.
3.12. Populasaun,
Amostra no Tekniku Determina Amostra
3.12.1.
Populasaun
Tuir Ridwan (2010), hateten katak popoulasaun
objecto ka sujeito hirak mak iha area ida nia laran, maibe ho kriteira
importante hirak ne’ebe mak ligado problema peskisa. Populasaun iha peskisa
ne’e mak ikan ne’ebe esiste iha area kosterira aldeia Biacou
3.12.2.
Amostra
Tuir Ridwan (2010), hatete katak amostra nudar representative
husi populasaun ne’ebe ho karakter ka area ruma ne’ebe mak presija atu hare’e.
Amostra iha peskisa ne’e mak atu foti representante husi total populasaun ikan.
3.13.
Tekniku Deteremina
Amostra
Tekniku sampling
kuadra mak tekniku survey ba ikan ne’ebe normalmente utlisa iha tipo komunidade
ikan.Exemplo ika ne’ebe rekolha hetan huis komunidade mak utilsa mak iha
tekniku sampling ne’e bele muda sai petak ida ou barak no id abele fornese
imforamsaun ne’ebe diak liu wainhira komunidade ikan nia ita analisa ho diak.
Iha mos petak balu utlisa sampling random Acak (La hare’e ba parte ne’ebe bele
prense kriteira) ka uniforme ne’ebe mak relevante ho tekniku sampling. Exemplo
kona ba forma petak bele halo depende ba forma husi no sampling ne’ebe mak
efisiensia no nia distribuisaun. Exemplo vegetasaun ne’ebe mak minimu, exemplo
petak forma bele kuadradu, no ida ne’e fasil tebes tamba wainhira ita forma nia
petak usa tali no dada ba iha ponto sentra ne’ebe mak marka tiha ona no depois
ita halo observsaun ba iha vegetasaun komunidade aihoris ne’ebe mak existe iha
petak nia laran. (Rohan no Sumberartha, 2001). Tuir Putri Syanitriana 2003
hatete katak atu deternima amostra ne’ebe mak relevante ho peskisa tamba
amostra hirak ne’ebe mak husi total poulasaun karik ki’ik liu husi 100 bele
foti hotu, maibe objecto ka sejeito barak lu bele foti representante husi 1-5%
ka 6-10%.
3.14.
Metodo no Prosedur Foti Dadus
3.14.1.
Metodo
3.14.1.1.
Survey
Peskisa ne’e
sei realisa iha fulan...... maibe emprinsipio ba dalan rekolha data ka dadus
ne’ebe mak relevante ho peskisa ne’e liuliu mak dat primer no sekunder, hodi
sai hanesan base de dadus hodi bele kontinua ba analisa data.
3.14.1.2.
PRA (
Partisipatorio Rural Apraisal
Tuir
Thomas Saputro (2015), hateten katak PRA hanesan prosesu ida ne’ebe uza atu
dezenvolve no haforsa kbit komunidade nian hodi involve iha prosesu
dezenvolvimentu ne’ebe kontiudu no dinamiku nune’e komunidade bele resolve
problemas ne’ebe sira hasoru ka infrenta no bele foti desizaun ho livre.
3.14.1.2.1.
Objetivu
aplika métodu PRA
6. Introdusaun
ba problema/nesesidade no potensiál, ho hanoin ida atu halibur informasaun
kona-ba ezisténsia ambiente no sosiedade enjerál.
7. Formulasaun
problema no define prioridade atu bele hetan formulasaun bazeia-ba problema
lokál no potensiál.
8. Identifika
solusaun alternativa ba problema ka ideia atu diskuti kona-ba solusaun ne'ebé
bele liu husi komunidade sira-nia dezenvolvimentu ne'ebé kontribui ita nia
hanoin.
9. Selesaun
ba solusaun alternativa apropriadu liu tuir kapasidade komunidade no rekursu
sira disponivel kona-ba tulun-an rasik.
10. Planeamentu
ideia aplikasaun hodi rezolve problema ne'e ho maneira ida- ne'ebé konkretu
katak implementasaun bele sai fasil atu monitoriza.
3.14.2. Prosedur foti Dadus
3.14.2.1.Observasaun
Nudar metodo ida ne’ebe mak ativo no atensaun hodi
observa direitamentoiha tereno kona ba objeto no sujeito saida mak iha.
3.14.2.2.Entrevista
Katak metodo ne’ebe mak fasil atu hetan dadus ruma
husi komudidade sira kona ba potensia flora
no fauna iha area Lagoa Be’e Malae. Intervista
katak teknika ida atu rekoila ou akumula dadus ho ida ne’e peskizadór hasoru
malu diretamente ho respondente sira hodi hato’o perguntas liu husi queisoner
ne’ebé
kona-ba problema, ho ida ne’e mak dadus ne’eb ita foti ho relativa tomak tuir
lolos buat ne’ebe mak hakerek nain hakarak.
REFERENSIA
Andi Offset. Zulbainarni N. 2012.
Pemodelan Bioekonomi dalam Pengelolaan Perikanan Tangkap. IPB Press. Bogor.
Atmajaya,S.B.
dan Nugroho, D. 2005. Aplikasi Model Beverton dan Holt bagi Ikan Layang
(Decapterus spp) di Laut Natuna dan sekitarnya. [jurnal] Penelitian Perikanan.
[BPS] Badan Pusat Statistik, 2003. Pendapatan Regional Kota Ambon Tahun 2002.
Ambon (ID): Badan Pusat Statistik Kota Ambon. Brandt, A. von. 1984. Fish
Catching Methods of The World. 3rd Edition. Warwickshire:
Avon Litho Ltd., Stratford-upon-Avon.
Charles A. 2001. Sustainable Fishery Systems. Canada: Blackwell Science Ltd.
[DKP] Dinas Perikanan dan Kelautan Kota Ambon, 2003. Profil Sumber Daya
Perikanan dan Kelautan Kota Ambon. Ambon (ID): Dinas Perikanan dan Kelautan
Kota Ambon.
Eriyatno. 1999. Ilmu Sistem:
Meningkatkan Mutu dan Efektifitas Manajemen. Bogor (ID): IPB Press. Fauzi, A,
2004. Ekonomi Sumberdaya Alam dan Lingkungan (Teori dan Aplikasi). Jakarta
(ID): Gramedia.
______.2005. Kebijakan Perikanan dan
Kalautan. Bogor (ID): Grafika Mardiyuana.
______.2010. Ekonomi Perikanan: Teori,
Kebijakan dan Pengelolaan. Jakarta (ID): Gramedia. Fauzi,
A dan Anna, S. 2005. Pemodelan
Sumberdaya Perikanan dan Kelautan. Jakarta (ID): Gramedia. Kuncoro, M., 2001.
Metode Kuantitatif (Teori dan Aplikasi Untuk Bisnis dan Ekonomi). Yogyakarta
(ID): AMP YKPN.
K. A., 2007. Pembangunan Daerah
Kepulauan dan Visi Maluku 2030. Pemerintah Provinsi Maluku dan Indonesia Media
Otda (IMO), Jakarta.
Marimin. 2005. Teknik dan Aplikasi
Sistem Pakar Dalam Teknologi Manajerial. Bogor ID): IPB Press. Marimin.
Nurul M. 2010. Aplikasi Teknik
Pengambilan Keputusan dalam Manajemen Rantai Pasok. Bogor (ID): IPB-Press.
Muhammadi. et. al. 2001. Analisis Sistem Dinamis: Lingkungan Hidup, Sosial
Ekonomi dan Manajemen. Jakarta (ID): UMJ Press. Nabunome, W. 2007. Model
Analisis Bioekonomi dan Pengelolaan Sumberdaya Ikan Demersal di Kota Tegal
[tesis]. Semarang (ID): UNDIP.
Nasir, M. 1988. Metode Penelitian.
Jakarta (ID): Ghalia Indonesia. Prihartini, A. 2006. Analisis Tampilan Biologis
Ikan Layang Hasil Tangkapan Purse Seine Yang Di Daratkan Di PPN Pekalongan
[tesis]. Semarang (ID): UNDIP Ralahalu,
Sangadji, A., S. 2008.
Perikanan/Kelautan Maluku Nasibmu Kini. [internet] [diunduh] [19 Januari 2013].
Tersedia pada: http://www.michr.net.
Saaty TL.1983. Decision Making For
Leaders: The Analytical Hierarchy Process For Decision In Complex World.
Pittsburgh. RWS Publication. Sevilla CG, Ochave JA, Punsalan TG, Regala BP,
Uriarte GG. 1993. Pengantar Metode
Penelitian. Alimuddin Tuwu, penerjemah. Jakarta (ID): UI Press. Sobari MP,
Diniah dan Isnaini. 2009. Kajian Bio-ekonomi dan Investasi Optimal Pemanfaatan
Sumberdaya Ikan Ekor Kuning di Perairan Kepulauan Seribu. Jurnal Magrove dan Pesisir.
Sutriono, Hanafie SR. 2007. Filsafat
Ilmu dan Metodologi Penelitian. Yogyakarta (ID): CV
0 comments:
Post a Comment